|
|
| Автор: Lauri Vahtre |
| Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU |
| Cтраниц: 1 |
| Формат: FB2.ZIP,FB3,EPUB,IOS.EPUB,TXT.ZIP,RTF.ZIP,A4.PDF,A |
| Размер: 0 |
| ISBN: 9789985350508 |
| Качество: excellent |
| Язык: |
|
 |
|
Описание:
|
ALLIKAVIITED, AUTORITE MARKUSED, ALLIKATE JA KIRJANDUSE NIMEKIRI
Koostanud ja toimetanud Lauri Vahtre Viited ja kasutatud kirjanduse toimetanud Toomas Hiio Tekst: Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tonu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nomm ja Taavi Minnik
2020. aasta 2. veebruaril esitletud kahekoiteline „Eesti Vabadussoja ajalugu“ ei sisaldanud viiteaparatuuri. Sellise lahenduse eesmark oli muuta teos lugejasobralikumaks ja vahendada mahtu. Uhtlasi andsid autorid ja kirjastaja lubaduse, et viiteaparatuur tehakse peagi kattesaadavaks koigile huvilistele.
Kaesolev e-raamat sisaldabki „Eesti Vabadussoja ajaloo“ teise koite teksti koos viidete, autorite markuste, viimase hetke tapsustuste ning kasutatud kirjanduse ja allikate nimekirjaga. E-raamatul puuduvad trukivaljaande illustratsioonid ja kaardid. Tegemist on lisamaterjaliga ajaloolastele voi sugavama ajaloohuviga lugejatele, kes soovivad suvitsi tutvuda „Eesti Vabadussoja ajaloos“ esitatud andmete ja seisukohtade paritoluga. Selleks tuleb leida e-raamatust vastav koht – tekstid on identsed – ja klikkida viitenumbrile. Samal viisil paaseb viite juurest tagasi teksti.
Vabadussoda on eestlaste ajaloo seni koige ulevam ning uhtlasi ka koige maisem ja asjalikum lehekulg, sest Eesti riik rajati Vabadussoja kaigus. Vabadussojaga tekkinud uhtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas ule elada isegi poole sajandi pikkuse voorvoimu ja andis joudu taastada oma riik. Seetottu on tahtis, et Vabadussoja kaiku, selle touse ja moonu ning sojaga kaasnenud oppetunde jatkuvalt teataks ning tuntaks. Kuid markimisvaarne on ka Vabadussoja rahvusvaheline moode – selle moju kogu Ida-Euroopa ajaloole kuni tanaseni valja.
Teises koites kirjeldatakse Eesti vagede voitlusi valjaspool Eestit, mille kaigus jouti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jekabpilsi taha. Omaette peatuki moodustab soda Landeswehriga, samuti rahulabiraakimised Tartus. Kirjeldatakse lopuvoitlusi Narva rindel ja Vabadussoja jarellugu. Seda perioodi Vabadussojast voib nimetada sojaks rahu nimel.
|
Пресс - релиз
string(4) "true"
int(290)
|
